Teeme tutvust koeraspordiga: veosport

28.04.2020

Iga kuu tutvustame ühte koerasporti. Täna räägime veospordist - mis see on, kuidas sellega algust teha ning mida on oluline selle puhul jälgida. Veospordiga aitab meil tuttavaks saada Ülle Aaslav-Kaasik, kes 2017 aastal tuli oma koertega maailmameistriks. Nii nagu iga spordi aluseks on hea ettevalmistus ning füüsiline ettevalmistus.

Aga kõigest algusest: tahan alustada koeraspordiga - millest peaksin alustama? 

Veosport on hea võimalus aktiivsele koerale koormuse andmiseks. Alustamiseks on vajalik hea tahe ja koera valmisolek ning sobiv varustus ja õige pinnas, kus vedu harrastada. Vedamist võiks teha ainult koera käppadele sõbralikul pinnasel. Näiteks metsaradadel ja pinnaseteedel. Kindlasti mitte asfaldil, mis põrutab ja kulutab käppasid. Kõval pinnasel veo harrastamisel tekkivad probleemid ei pruugi avalduda kohe vaid süveneda pikema aja jooksul. Kindlasti ei tohiks vedu harrastada ka libedal pinnasel, näiteks talvisel jääl kus võimalike vigastuste tekkimise risk on suur. Oluline on valida ka veospordi harrastamiseks sobiv välistemperatuur. Erineva karvastikuga koertele sobivad erinevad temperatuurid. Kui põhjamaist algupära kelgukoerad eelistaksid pigem võimalikult külma ilma, siis õhukese karvastikuga koerad tunnevad end kindlasti mugavamalt soojakraadidega. Veospordi võistluste pidamiseks on ettenähtud miinimum- ja maksimumtemperatuurid aga veospordi harrastamisel tuleks eelkõige lähtuda oma koera eripäradest ja kindlasti arvestada sellega, et jalutuskäiguks koera jaoks sobilik soe ilm võib veotreeninguks olla juba liiga palav.

 

Kui oluline on valida õige varustus? Miks peab kasutama rakmeid?

Sobiv veovarustus on disainitud nii, et see toetab koera liikumist ning on samas ka mugav. Kindlasti ei tohiks koer vedada kaelarihmast. Koera kaelapiirkond on väga õrn ning kaelast vedamisel on vigastuste oht väga suur. Kaelale avalduv surve võib põhjustada probleeme alates kaela nahakudede kahjustumisest kuni tõsisemate probleemideni kilpnäärmega jpm. Veorakmed peaksid koeral seljas istuma nii, et ta kaelaava oleks paras. Mugavatel veorakmetel on õige pikkusega rinnakuosa, ning need ulatuvad seljas pingule tõmmatult saba kinnituskohani. Veorakmetel võiksid vähemalt kaela- ja rinnakuosa olla ka pehmendusega. Hea veovarusutuse hulka kuulub on ka vetruva osaga veoliin/jalutusrihm. Veoliini vetruv osa muudab nii inimese kui koera liikumise sujuvaks. Veoliin kinnitatakse ühte otsa pidi koera rakmete külge, ning teine ots kinnitatakse koeraomaniku/koerajuhi ümber oleva spetsiaalse veovöö külge. Nii on koos liikumine mugav nii koerale kui koerajuhile.

 

Millised on suurimad ohud veospordil?

Kõige suurem oht on ilmselt koera võimete ülehindamine. Veospordiga alustamise eelduseks on koera valmisolek, eelkõige tervislik seisund aga ka kehaline võimekus. Sageli arvatakse, et kui koer (eriti noor koer) tahab kiiresti ja hoogsalt joosta, siis treenimine tähendabki koerale võimalikult kiire ja hoogsa liikumise võimaldamist kuni väsimiseni. Samuti kiputakse treeningkoormust kasvatama liiga kiiresti või toimuvad treeningud liiga tihti või liiga harva. Tegelikult tähendab veokoera treenimine esmalt ja suures osas seda, et arendatakse põhivastupidavust ehk tehakse kontrollitud kiirusel ja ulatuses võhma- ehk vastupidavustreeninguid. Mida tähendab eelnev ja võibolla pisut keeruline jutt tavalise harrastaja jaoks? See tähendab seda, et oluline on hästi tunda oma koera võimekust. Seda saab hinnata selle järgi, kui intensiivsed ja kui pikad on näiteks tavapärased jalutuskäigud koeraga. Millal saabub väsimus? Selle järgi saab sättida ka veotreeninguid. Lähtuda võiks põhimõttest et vähem on parem. Eelduseks on, et koer veab entusiastlikult ning treeningu võiks lõpetada nii, et koeral ei ilmne veel väsimusmärke.

 

Kui vanalt võib hakata tegelema veospordiga ja kuidas seda harjutama hakata?

Veospordiga võiks tasapisi ja regulaarselt tegelema hakata siis kui koera kasvamine on lõpule jõudnud. Seega noore koera puhul on alustamiseks sobiv vanus erinev, sõltuvalt sellest kas tegemist on väikese, keskmise või suurt kasvu koeraga. Keskmist kasvu koera treenimist võiks alustada umbes aasta vanuselt. Veotreening tähendab keha koormamist, ning seetõttu ei ole soovituslik seda teha alles kasvava ja areneva koeraga.

Alustada tuleks veorakmete koerale selga proovimisest ning proovida liikuda lühikesel teelõigul nii, et koer liigub meie ees otse veoliin/jalutusrihm pingul. Õnnestunud sooritust tuleb kindlasti kiita. Alustada tuleks lühikestest lõikudest. 

 

Kas on kedagi/midagi mis takistab või miks ei sobi veosport?

Nagu juba eelnevalt jutuks oli, on oluline koera valmisolek. Koer peaks olema terve ja tema kehalised võimed peaksid võimaldama tal veosporti teha. Väga oluline on ka vaimne valmisolek. Kas koerale meeldib aktiivselt liikuda või on ta juba oma kehaehituse poolest pigem tasasel mõõdetud sammul liikuja. Mõnele koerale ei pruugi sobida näiteks üksi koerajuhi ees liikuda. See võib koera jaoks olla keeruline ülesanne, talle on võibolla loomuomasem pigem meie kõrval liikumine. Võibolla oleks tema jaoks lahedus näiteks paaris kõrvuti teise koeraga koos liikumine. Koerad on väga erinevad ning iga koera puhul tuleb lähtuda sellest, et see tegevus oleks talle meeldiv ja ta tahaks seda teha.

 

Ettevalmistus treeninguks - toit ja jook - kuidas ja mida jälgida? Kuidas ja kui kaua teha soojendust enne/lõdvestust peale treeningut?

Veosporti harrastava koera toit võiks olla tasakaalustatud ning sobiva energiasisaldusega, vastavalt sellele kui suur on ta koormus. Kui veoharrastust tehakse regulaarselt võiks treeningu ettevalmistavasse ossa kuuluda ka koera jootmine. Seda võiks olenevalt vedeliku kogusest anda vähemalt tund enne treeningut. Jook võiks olla maitsestatud, et koeral oleks huvi seda juua. Nii tagame selle, et koeral ei tekiks treeningu kestel vedelikupuudust. Peale treeningut võiks samuti pakkuda koerale puhast vett juua. Enne veotreeninguga alustamist tuleks teha ka koeraga soojendus ning peale treeningut mahajahutamine. Soojendus aitab paremini algavaks treeninguks keskenduda, parandab lihaste elastsust, verevarustust. Soojendus võib koosneda 5 min jooksutamisest (näiteks hädade tegemine enne trenni) ja keha liigutamist igas suunas, tagurdamine, küljele liikumine jms. Mahajahtumine võiks ka toimuda koeraga rahulikus tempos liikumise näol, et treeningus koormatud lihased säilitaksid võimalikult palju oma elastsust ja taastuksid kiiremini.

 

Kuidas muuta veosport mõlemale positiivseks kogemuseks - tagada turvalisus ja hea emotsioon?

Kõige olulisem veospordi harrastamise juures on, et see tegevus meeldiks koerale. Meie osa on see tegevus hästi läbi mõelda ja planeerida treening nii, et see oleks jõukohane mõlemale ja pakuks positiivseid emotsioone nii meile kui koerale.

 

Tagadi Koerte Treeningkeskus ootab kõiki veospordi huvilisi proovima oma staadionile või teistele väliplatsidele, kus pinnas on koera käppadele igati sobilik.